Magevee akvaarium

Akvaariumi asukoht ja kuju

Parim koht akvaariumile on suhteliselt pime ja stabiilse temperatuuriga. Otsene päike põhjustab tumeroheliste vetikate arenemist klaasidel ja taimedel. Sobiva koha valikul tuleks vältida:

  • soojusallikate lähedust
  • liigset valgust
  • kõlareid ja teisi müraallikaid
  • tihedat liikumist-jooksmist akvaariumi lähedal

Kui koht on valitud, tuleks otsustada milline akvaariumi kuju ja suurus oleks sobivaim.

Kaasaegne akvaarium on osa ruumist, täiendades ja kaunistades väga erinevaid kohti. Akvaarium võib asetseda seina sees või olla osa kapist või lauaplaadist. Akvaarium võib olla põrandasse ehitatud, pakkudes uhket pealtvaadet veealusest elust. Olemas on sambakujulisi akvaariume ja pildina seina kaunistavaid. Tänapäeva tehnilised võimalused lubavad sellist teostust. Planeerida võib keerukaid süsteeme, kuid akvaariumist peab olema rõõmu nii selles elavatel olenditel kui meil, vaatajatel, hooldajatel, nautlejatel.

Klassikaline akvaarium on neljakandiline (risttahukas), sirgete klaasidega. Pikkus=1/2-2 laiust ja akvaariumi kõrgus =1/2-2 laiust.

Kõige ebasobivam on ümar, kerakujuline akvaarium. Vesi ja klaas koos moodustavad suurendusklaasi efekti. Hästi on nähtavad kalad akv.tsentris, suurendusklaasi fookuses. Ülejäänud pilti saab adekvaatselt jälgida veepinna kaudu pealtvaates. Sellisel akvaariumil on veel palju negatiivseid külgi. Veidi vähem moonutab vaid kaarja esiklaasiga akvaarium.

Mõned levinud eksiarvamused akvaariumitest:

  • isepuhastuv akvaarium – teoreetiliselt mõeldav, kuid ei rõõmusta Teie silma. Ökoloogilise tasakaalu nõuded nii väikeses veekogus on rängad. Veevahetuse saab automatiseerida, kuid see ei asenda veel teisi vajalikke hooldustöid.
  • akvaarium põrandast laeni – ei ole võimalik. Iga akvaarium vajab hooldusruumi ülevalt. Põhjakalu tuleks vaadata siis põrandal lamades ja taskulambiga…?
  • kuiv kalatoit põhjustab allergiat – tänapäeval ei kasutata enam kuivatatud vesikirpe, mis varem oli valdav kalade kuivtoit. See oli tõesti tugevalt allergiline. Kaasaegsed toidusegud on spetsiaalselt koostatud ja hästi pakendatud. Kuivadele kalasöötadele on alternatiiv – külmetatud toit või elussööt.
  • akvaariumi pidamine on suur peavalu. Sõbranna kord nädalas vahetab vett, keedab kive, nühib taimi. Kalad pidevalt surevad, taimed ei kasva, plasttaimed on vetikatest mustad… – sellisel juhul tuleks pöörduda spetsialisti poole. Siin on kõik totaalselt valesti! Nii ei saa kunagi ökoloogiliselt tasakaalus akvaariumi!
  • parem ostan kuskilt 10 kala odavalt kui 2 kala sama raha eest akvaristika poest. Nagunii surevad kuu aja pärast ära… – tänapäeva akvaristikaäris on konkurents suur. Keegi ei saa hinda asjatult tõsta. Kvaliteetsed akvaariumipoed hoiavad kalu enne müüki panekut garantiinis 2 või enam nädalat, jälgides neid ja vajadusel, ravides. Kui kalad on adapteerunud kohalike tingimustega ja on täiesti terved, tulevad nad müüki. Loomulikult selline ettevalmistus maksab ja see kajastub kala müügihinnas.

Akvaariumi suurus

Akvaariumi maht on väga oluline. Suuremas veekogus saate pidada rohkem erinevaid kalaliike. Sama on ka taimedega. Alustades väikesest akvaariumist, hakkate varsti unistama suuremast, mõne aja pärast… veel suuremast. Mida rohkem vett, seda stabiilsem on keskkond!

Soovitan soetada algusest peale võimalikult suur akvaarium, vastavalt planeeritavale kohale ning Teie rahakotile. Paljud firmad müüvad akvaariume ka järelmaksuga või liisingusse. Ideaalne akvaariumi kõrgus on väljasirutatud käe pikkus, s.t.ulatute käega akvaariumi põhjani. Mahtu saab suurendada akvaariumit pikendades.

Kandev pind

Kui akvaariumi suurus on valitud, peab kontrollima, kas riiul, laud või põrand (suuremate akvaariumite paigaldusel) kannavad akvaariumi raskust. Riiulil või laual peab olema vähemalt üks vahetugi 50 cm tagant, et vältida painet. Akvaariumi alus peab olema tasane ja loodis. Veepinna tase näitab kohe välja kui osav ehitaja Te olete. Akvaariumi klaasist põhja ja aluse vahel peab paiknema alusmatt, paksusega 5 mm. Nii jaotub akvaariumi raskus ühtlaselt, vältides pingeid klaaspõhjale.

Akvaariumi alus peab olema tugev ja tema pind ei või olla väiksem kui akvaariumi klaasist põhi. Alusplaat ei tohi koormuse all läbi vajuda.

Reeglina arvutatakse akvaariumi koormust aluspinnale liitrite arvu kahega korrutades.
Näiteks 400 liitrise akvaariumi arvestuslik kaal alusele on 800 kg s.t. vesi + klaas + põhjakivid + dekoratsioonid + tarvikud jms.

Laepaneelide lubatud koormus (nõukogudeaegsetel ehitistel) on 400-450 kg/m2 ja 550-600 kg/m2 kandva seina ääres. Põranda puukonstruktsiooni puhul, soovitan konsulteerida ehitajatega.Aluse kõrgus valitakse vastavalt vaatluskõrgusele. Kui akvaarium jääb diivani või tugitooli kõrvale ja seda vaadeldakse valdavalt istudes, jääb kõrgus 70 cm ringi. Püsti seistes vaadatav akvaarium peaks olema aluse kõrgusega 100-120 cm. Igal juhul Teie silmad peaksid jääma akvaariumi keskele või sellest ülespoole.

Soovitav on soetada just akvaariumile mõeldud alus, millel on jäik konstruktsioon, vett taluvad pinnad ja kapid filtrite ja teiste akv.tarvikute jaoks. Suuremate raskuste juures peaks alus olema nelikanttorust keevitatud metallkarkass.

Elekter

Kõik akvaariumi seadmed töötavad elektri abil. Akvaariumi asukohta planeerides arvestage vähemalt 4 pistikuga: filter, valgusti, soojendaja, õhukompressor. Kasutades lisaseadmeid, tuleks varuda pistik UV lambile, CO2 süsteemile jms.

Vesi

Kaasaegses akvaariumis kasutatakse tavalist kraanivett.

Erinevate keemiliste lisandite abil on võimalik vee omadusi muuta: vett puhastada, mineraliseerida, lisada väetisi taimedele ja vitamiine kaladele. Kui vees on liigselt ohtlikke sooli või muid kahjulikke aineid, millega keemia ei saa hakkama, tuleb kasutada pöördosmoosi filtrit.

Üks tähtsamatest vee näitajatest on Ph – vee happelisus. Akvaariumivee Ph näitaja valitakse vastavalt kalade ja taimede vajadustele. Neutraalne vesi on Ph 7, 0

Ph näitajat on võimalik muuta akv.keemia või CO2 gaasi abil.

Valgustus

Valgustus on väga tähtis just taimeakvaariumitele. Valgusallikate võimsus peab olema vahemikus 0, 5-1 W/liitri kohta. See kehtib luminofoortorudele. Kõrgetele akvaariumitele paigaldatakse ka võimsamaid valgusteid. Viimaste võimsust arvestab spetsialist. Viimasel ajal on moodsaks muutunud LED valgustus.

Paljud arvavad, et sellega saab hoida kokku ja paigaldada ökonoomsed nõrgad LED ribad. See on ekslik arvamus. LED valgus on väga suunatud valgus. Et see pääseks läbi veekihi, tuleb paigutada võimsad (n.t.1W või 3W ) LEDid akvakaane täispinna ulatuses. Lõppkokkuvõttes LED valgustuse võimsus võrdub või ületab luminofoortorude võimsust elustaimede kasvatamisel. Esialgne invisteering LEDidesse on palju suurem kui T5 soetamine. Luminofoortorude vahetus on kord aastas. LEDid töötavad kauem(tootjate avalduste järgi), kuid ka nemad põlevad läbi. On Teie otsustada millist valgustit kasutada.

Paljud arvavad, et sellega saab hoida kokku ja paigaldada ökonoomsed nõrgad LED ribad. See on ekslik arvamus. LED valgus on väga suunatud valgus. Et see pääseks läbi veekihi, tuleb paigutada võimsad (n.t.1W või 3W ) LEDid akvakaane täispinna ulatuses. Lõppkokkuvõttes LED valgustuse võimsus võrdub või ületab luminofoortorude võimsust elustaimede kasvatamisel. Esialgne invisteering LEDidesse on palju suurem kui T5 soetamine. Luminofoortorude vahetus on kord aastas. LEDid töötavad kauem(tootjate avalduste järgi), kuid ka nemad põlevad läbi. On Teie otsustada millist valgustit kasutada.

Soojendus

Enamus akvaariumites elavatest kaladest on pärit sooja veega veekogudest. Seepärast on tähtis valida õige soojusallikas.

Reeglina arvestatakse võimsust 1W/1 liitri vee kohta. Peaaegu kõik müügis olevad soojenduspulgad ja torud on automaatslt reguleeritavad. Kontrolliks paigaldatakse vette ka termomeeter. Müügis on ka soojendajaga välisfiltrid. Hinnavahe soojenduseta filtritega on küllaltki suur. Kõige nõrgem lüli sellisel filtril on termoandur. Kui see üles ütleb, on 2 võimalust: soojendus ei tööta või keedab üle. Viimasel juhul on akvaariumis kalasupp. Kõige lollikindlam on odav automaatne soojenduspulk.

Filter

Lemmikloomade kauplustes on suur valik akvaariumifiltreid väga erinevatelt tootjatelt.

Filtrid jagatakse sise- ja välisfiltriteks; mehhaanilise puhastusega ja BIOpuhastusega. Vett puhastatakse mehhaaniliselt spetsiaalse porolooni abil ja kasulike bakterite abil. BIOfilter on kindlasti parem, kuid elektri kadumisel rohkem kui paariks tunniks, peab alustama bakterite päästmist.

Need bakterid saavad elada vaid voolavas vees, kus on piisavalt vees lahustunud hapnikku. Päästeoperatsioon seisneb filtrielementide veest välja tõstmises. Bakterid suudavad tarbida hapniku ka õhust. Need bakterid toituvad ainetest, mis akv.vees on kahjulikud ja töötlevad need ringi kaladele ja taimedele kahjututeks ühenditeks. Kui päästmist ei toimu, siis el.voolu tagasi tulekul, hakkavad filtrist akvaariumisse voolama kahjulikud ained. Ökoloogilise tasakaalu taastumine võtab pikalt aega. Filtrite valmistajatest võiks eelistada Saksamaa firmat EHEIM ja pingerea lõppu jäävad Poola ja Hiina tootjad.

Kuid ka parimatel tootjatel ei ole kõik mudelid õnnestunud. Soovitan pöörduda akvaariumi paigaldajate või hooldajate poole. Just nemad oskavad Teile õiget mudelit soovitada, sest mitte kõik kaupluste müüjad pole selles osas pädevad.

Õhk

Akvaariumi aereerimine on samuti väga tähtis, kuna seisva vee pinna kaudu ei jõua vette kaladele vajalik kogus hapnikku. Kõige efektiivsem on õhu (hapniku) vette viimine kompressori abil. Peaaegu kõik sisefiltrid on aereerimisega. Ainuke miinus seisneb selles, et filterelemendi ummistumisel ei jõua vee vool kaasa tõmmata õhumulle, mille tõttu hapniku sisaldus vees langeb. Et vältida kalade lämbumist, soovitan kasutada ka väiksemates akvaariumites õhukompressorit paraleelseks aereerimiseks.

Akvaariumi täitmine veega

Kui akvaarium on ostetud, paigutatud alusele, soetatud vajalikud tarvikud, siis tuleb teda hakata täitma-sisustama.

  1. Akvaariumi klaasosa pestakse sooja veega. Seepi ja teisi keemilisi aineid ei kasutata.
  2. Paigaldatakse taustapilt või 3D sisetaust.
  3. Soovi korral kinnitatakse silikooniga klaasi külge kompressori õhuvoolikud õhukividega.
  4. Soovi korral segatakse pool põhjakividest taimede põhjaväetisega ja asetatakse akvaariumi põhja (kui akvaariumisse on planeeritud paigutada suure juurestikuga elustaimi).
  5. Ülejäänud põhjakivid asetatakse eelmise kihi peale. Põhjakivid asetatakse akvaariumisse soovitavalt väikese tõusuga eest tahapoole. Põhjakivide kihi paksus peaks olema 3,5 – 5 cm
  6. Akvaariumisse paigutatakse puu- ja kividekoratsioonid, vastavalt oma nägemusele.
  7. Akvaarium täidetakse poolest saadik ca 20 kraadise veega.
  8. Taimede istutamine. Tuleb meeles pidada, et madalamad taimed paigutatakse ette, kõrgemad tahapoole. Arvestada tuleb nende edaspidise kasvuga. Taimedel lõigatakse ära vigastatud lehed ja kärbitakse juuri kuni 5-6 cm-ni. Korraga võib lõigata mitte üle 10-20% lehtedest. Veetaimele on lehed elulise tähtsusega. Juured on põhja kinnitumise vahendid, toitainete edastus on vähema tähtsusega erinevalt maismaa taimedest. Eemaldades 95% lehtedest, taim sureb.
    Asetades taimed oma kohtadele, ärge üleliigselt neid kividega katke. Põhjakivide vahele peavad jääma ainult valged juured kuni taime juurekaelani.
  9. Täitke akvaarium veega 3/4 osas. Suuremaid akvaariume, mahuga 400 liitrit ja enam, täidetakse 1/4 kaupa üle 7 tunni. Sellega harjutatakse klaase vee rõhuga.
  10. Akvaariumisse lisatakse veepuhastusvahendit. Toon näited Saksamaa firma “Tetra” vahendite abil.
    AquaSafe doseeringuga 5 ml – 10 liitri vee kohta. Taimeväetist PlantaMin – sama kogus.
    Bactorum – 1 kapsel 100 liitri vee kohta.
  11. Käivitatakse akvaariumi filter, soojendus ja õhukompressor. Kõik nad peavad töötama 24 tundi päevas. Valgus põleb 12-14 tundi päevas. On soovitav muretseda programm- kell ehk taimer. Selle abil ei unusta Te kunagi valgust õigel ajal sisse- või välja lülitada.

Arvestage, et esimese kolme päeva jooksul võib vesi minna hägusemaks ja puhtamaks paar kolm korda.

Kalad võib sisse lasta umbes kahe nädala pärast. Jälgige taimi. Kui taimedel tekivad esimesed uued lehed, võib täheldada, et akvaariumis on stabiilne olukord, mis soodustab bioloogiliste protsesside käiku.

Eluruum Teie kaladele on ette valmistatud.

Kalade valik

Erinevaid akvaariumikalade liike on üle kahe tuhande.

Kalade valikul tuleb arvestada nende mitmesuguste vajadustega:

  • erinevate liikide kokkusobivust
  • liigile sobivat vee temperatuuri
  • sobivat vee happesust (PH)
  • vee karedust (KH)
  • kalade suurust täiseas.

Kala kasvab vastavalt veekogu suurusele. 50 l akvaarium ei sobi kaladele, kes vajavad akvaariumi alates 600 liitrist. Paigutades maime oma tillukesse akvaariumi, kalade loomulik kasv peatub, mis toob kaasa kala siseorganite puuduliku arenemise. Sellega kala eluiga lüheneb.

Kalade arvu akvaariumis arvestadakse lihtsalt: 1 akvaariumivee liiter = 1 cm kala pikkust täisealisena!
Näiteks: otsustasite 50 l akvaariumis pidada neoonkalu. Täiskasvanud punase neoonkala kasv on 5 cm. Oma akvaariumi saate paigutada 10 neooni.

Pidage silmas ka valitud kalade ainevahetuse kiirust. Näiteks kuldkalade pidamise puhul oleks vaja muretseda võimsam filter kui neoonidele või gupidele. Kiire ainevahetusega on ka paljude Cichlidae sugukonna esindajad.

Viimaseid on soovitav pidada ainult oma sugukonna kaladega. Pulma ajal, pesalohku ehitades ja maimude eest hoolitsedes muutuvad Cichlidae sugukonna kalad väga agressiivseks. Nad kaitsevad oma marja ja maime väga raevukalt. Neile jäävad ette ka kasvavad akvaariumitaimed, dekoratsioonid ja kivid. Väike kalake suudab kohalt liigutada enda kaalust 20-30 korda rohkem kaaluva kivi. Sellistes akvaariumites kasvatatakse üksikuid paksulehelisi taimi pottides.

Enne kalade ostmist konsulteerige kindlasti spetsialistiga!
All on toodud mageveekalade kokkusobivuse tabel:

Kuidas hoolitseda akvaariumi eest?

Akvaarium on looduse väike mudel ja et kõik elulised protsessid edukalt toimiksid, on vaja sellele kaasa aidata. Kalad vajavad hapnikku ja toitu, ning nende ekskremente on vaja akvaariumist eemaldada.

Kui Teil õnnestus käivitada kõik bioloogilised protsessid oma akvaariumis, on edaspidine hooldus väga lihtne ja võtab ainult paar tundi kord kahe nädala jooksul.

Iga päev on vaja

  • sööta kalu 1 või 2 korda päevas.Toit peab olema söödud 15 minuti jooksul, kui ei ole, söödate üle, kui on kiiremini söödud ja kalad otsivad vee pinnal ja põhjas, annate liiga vähe. Põhjakalade graanuleid oleks hea anda pool tundi enne valguse kustumist
  • jägida vee temperatuuri
  • kontrollida visuaalselt filtri ja õhukompressori tööd

Kord nädalas

  • puhastada vajadusel akvaariumi seinad vetikatest puhastusmagneti või kaabitsaga
  • puhastada vajadusel sisefiltri filtrielement(käsn)

Kord kahe nädala jooksul

  • puhastada akvaariumi seinad vetikatest
  • puhastada filtreerimiselement (sisefiltritel)
  • eemaldada akvaariumist 1/6-1/5 vett põhjapuhastamise käigus sifooniga. Ilma erilise vajaduseta ärge vahetage rohkem kui 1/3 akvaariumivett korraga. See võib oluliselt mõjutada vee omadusi akvaariumis. Akvaariumi sifooniga puhastatakse ainult põhjakillustiku pinda kuni 1 cm sügavusni. Ülejäänud “mustus” on vajalik taimede väetamiseks
  • lisada värsket vett koos veepuhastusvahendiga. (näiteks AquaSafe)

Kord kuus:

  • eemaldada akvaariumist taimede surnud lehed ja tühjad teokarbid.

Üle 2 kuu :

  • puhastada biofilter, hõrendada taimi (vajadusel)

Kord aastas:

  • vahetada välja luminofoortorud (elustaimede pidamise puhul)
  • vahetada UV lambi pirn

Täielik akvaariumi puhastus (st. 100% veevahetus, põhjakillustiku läbipesu ja akvaariumi uus käivitamine) toimub vastavalt vajadusele:

  • kuni 100 liitrilistel akvaariumidel kord 2-5 aasta jooksul
  • kuni 500 liitrilistel – kord 4-8 aasta jooksul
  • üle 500 liitrilistel – kord 7-10 aasta jooksul
KLOOR kiiresti lagundab akvaariumi- ja 99% muudest silikoonidest!
Ärge kasutage kloori sisaldavaid tooteid akvaariumi puhastamiseks ega vee desinfitseerimiseks!

Vetikad

Vetikad ja taimed on antagonistid.

Kui esimestel on hea, siis teised tunnevad ennast halvasti. Vetikad kasvavad kiiresti kui vees on lämmastik- ja fosforühendite sisaldus liiga kõrge. Taimede kasv sel juhul peatub. Vetikate kiire kasv põhjustab vee keemilisi muutusi, mis mõjuvad negatiivselt taimede kasvule. Vetikad kasvavad taimede lehtede pinnale takistades nii hingamist ja fotosünteesi.

Vetikad jagunevad kasulikeks (kui osa veealusest aiast) ja soovitamatuteks. Esimeste hulka kuulub ainult üks vetikaliik Aegagropila sauteri ehk vetikapall. Nõuab kristalselt puhast vett neutraalse reaktsiooniga (PH-7.0) ja palju valgust.

Euroopas kasvatatakse veel kahte liiki vetikaid Nitella Flexilis ja Hildebrand rivulare. Nad on punakat värvi ja kasvavad kividel. Kõik ülejäänud vetikad on negatiivse mõjuga akvaariumis.

Klorella, Chlorella sp., vohamine ehk “vee õitsemine”

Kui kevadel või suvel muutus vesi Teie akvaariumis läbipaistmatuks – tähendab seal hakkasid massiliselt paljunema Klorella vetikad või teised planktonvetikad. Pole mõtet osaliselt vett vahetada – see ei aita. Vajalik on akvaarium kolm päeva hoida täiesti pimedas, katta tekiga kui vaja. Kui see ei aita, siis varjata akvaarium päikesekiirte eest valge paberiga ja lasta vette vesikirpe, Daphnia sp., kes söövad need vetikad ära. Selleks ajaks tuleb kalad välja võtta, kuna kalad sööksid enne vesikirbud ära. Hapniku sisaldust vees on vaja tõsta ja vee temperatuur lasta alla 20º C. Selliselt on õitsemisega võimalik efektiivselt võidelda ainult protsessi alguses, kui vesi on valge-udune, mitte roheline.

Rohevetikad

Tekkimise põhjused

  • liigne valgustus, palju orgaanikat vees
  • Süsihappegaasi puudumine

Kuidas võidelda?

  • Vähendada valgusallikate töötamise aega
  • Suurendada kalade hulka

Sinirohevetikad

Tekkimise põhjused

  • liigne valgustus, palju orgaanikat vees, lõplikult formeerumata ja tasakaalust väljas veekeskkond, põhjaliiv on liiga tihe ja vesi ei pese seda läbi, regeneratsioon ei toimi.

Kuidas võidelda?

  • lõpetada kalade ülesöötmine
  • puhastada akvaarium ja vähendada kalade hulka, järk-järgult keskkond taastub ja vetikad surutakse maha.

Üks põhjustest võib olla ka liiga nõrk filter.

Sinirohevetikate eritised on taimedele toksilised, inimesele tugevalt allergilised.

Punakaspruunid vetikad

Tunnused

  • tihe pruun katt akvaariumi seintel ja taimedel.

Tekkimise põhjused

  • vähe valgust
  • lämmastikühendite sisaldus vees kõrge
  • vee reaktsioon liialt leeliseline

Kuidas võidelda?

  • tihedamalt vahetada vett
  • muuta filtreerimine ja valgustus tõhusamaks

Vetikaid aitavad tõrjuda õunatigu Ampullaaria, kaladest Gyrinocheilus aymonieri ja Ancistrus sp.

Mustad vetikate puhmad lehtede servades

Tekkimise põhjused:

  • veevahetus liiga harva
  • nitraatide ja fosfaatide sisaldus vees on kõrge
  • pH pehmes vees liiga happeline või karedas vees liiga leeliseline
  • vees vähe lahustunud süsinikku, CO2 puudus
  • valgustorud vananenud.

Kuidas võidelda?

  • suurendada valgustust
  • stabiliseerida PH näitaja
  • vahetada tihedamalt vett
  • juhtida vette CO2

Vetikaid aitavad tõrjuda õunatigu Ampullaaria, kaladest Gyrinocheilus aymonieri ja Ancistrus sp.

Rohelised niiditaolised narmad

Tekkimise põhjused

  • kõrge nitraatide sisaldus vees,taimed ei jõua ära kasutada kõiki lämmastikuühendeid

Kuidas võidelda?

  • eemaldada taimede kahjustunud lehed
  • tihedamalt vahetada vett
  • filtreerida vett läbi turba. Kui algne vesi on väga kare, siis kasutada pöördosmoosi filtrit.

Pildil: Põltsamaa veevärgi vesi 2 nädalat peale akvaariumi käivitamist
Vetikaid aitavad tõrjuda õunatigu Ampullaaria, kaladest Gyrinocheilus aymonieri ja Ancistrus sp.

“Must habe”

Tunnused: kuni 10- cm pikad, libedad niiditaolised vetikad, kasvavad kevadel ja suvel.

Tõrjeks

  • CO2 kasutamine vees
  • ka valguse lisamine võib põhjustada vetika kadumise.

Aitab kaasa

  • sagedasem osaline veevahetus
  • biofiltri võimsuse tõstmine
  • Si ja Ph ühendite vähendamine

Palju maksab akvaariumi pidamine?

Kalade pidamine kodus on kindlasti odavam, kui teiste lemmikloomade pidamine.

Kõik oleneb akvaariumi suurusest ja kalade arvust.

Võtame konkreetse akvaariumi mahuga 100 liitrit, sisefiltri jõudlusega 700 l/h, soojendaja võimsusega 100 W ja valgusti luminofoortorudega 2×30 W.

Elukad: 10 põhjakala ja 20-25 neoonkala.
Kala sööt: 1g helbelist ja 3g granuleeritud sööta päevas. 1g ≈ 0.06 EUR.
Kokku= 0.24 EUR päevas või 7.20 EUR kuus.

Elekter: Filter – 5 W, tööaeg 24 h = 120 W
Soojendus: 100 W, tööaeg 0 -20 min päevas = 30 W
Valgustus: 2×30 W, tööaeg 13 h päevas = 780 W
Kompressor: 3 W, tööaeg 24 h =72 W
Kokku: 1 kW/ päevas või 30 kW/ kuus x 0.08 EUR = 2.40 EUR

Vesi: 2 korda kuus vahetatakse 1/5 vett = 40 liitrit mis moodustab 0, 04 m3 x 3.02 EUR = 0.12 EUR/ kuus

Kokku Teie rahaline väljaminek akvaariumi pidamiseks kuus moodustab 9.72 € (seisuga august, 2019 a.)

Loodan, et akvaarium toob Teile rohkem rõõmu ja rahu kui 9.72 eurot taskus.

Akvaristika on väga lai ja huvitav teadus. Selles artiklis me ainult tutvustasime akvaristika algtõdesid ja vastasime mõningatele küsimustele, puudutades ainult 1/1000 akvaristika põnevast maailmast. Kui keegi lugejatest sai enda jaoks kas või natuke uut ja toredat infot, siis polnud kirjutamine asjatu.

Mageveetaimedega saab tutvuda siin:

Mageveekaladega saab tutvuda siin:

Võta ühendust

    Nimi *
    E-post *
    Teade